ETTEKANNETE KOKKUVÕTTED
Abstrakt |
VÕTMEKÕNELEJATE TUTVUSTUS
Professor David G. Hebert sündis Seattle'is 1972. aastal. Ta õppis Vaikse Ookeani Ülikoolis (Pacific University) Oregonis ja Washingtoni Ülikoolis Seattle'is, kus omandas doktorikraadi muusikahariduses spetsialiseerumisega etnomusikoloogiale ja rahvusvahelisele võrdlevale haridusteadusele. Oma karjääri jooksul on David Hebert töötanud erinevates ülikoolides ja teadusasutustes üle maailma: Sibeliuse Akadeemias, Bostoni Ülikoolis, Lomonossovi nim. Moskva Riiklikus Ülikoolis, Lõuna-Mississippi Ülikoolis, Tokyo Gakugei Ülikoolis ja Jaapani Uuringute Rahvusvahelises Uurimiskeskuses. 2005. aastal oli ta külalisprofessor Brasiilias ja möödunud viiel aastal on ta külastanud regulaarselt Pekingit, et õpetada ja tegeleda erinevate projektidega Hiina Konservatooriumis.
Viimastel aastatel on David Hebert olnud sage põhiesineja erinevatel rahvusvahelistel muusikahariduse ja muusikateaduse konverentsidel. Viimase kaheksa aasta jooksul on ta pidanud loenguid keskmiselt üheksas riigis aastas. Prof Heberti uurimusi on avaldatud mitmetes teaduslikes kogumikes ja erialaajakirjades. Hetkel töötab ta Lääne-Norra Ülikoolis (Bergen) ja Griegi Muusikaakadeemias muusikaprofessorina juhtides Grieg’i Muusikahariduse Akadeemia (GAME) uurimisgruppi.
Ettekanne: Muusika ühendav ja lahutav vägi: muusika võimaliku rolli ümbermõtestamine 21. sajandi hariduses
Viimastel aastatel on David Hebert olnud sage põhiesineja erinevatel rahvusvahelistel muusikahariduse ja muusikateaduse konverentsidel. Viimase kaheksa aasta jooksul on ta pidanud loenguid keskmiselt üheksas riigis aastas. Prof Heberti uurimusi on avaldatud mitmetes teaduslikes kogumikes ja erialaajakirjades. Hetkel töötab ta Lääne-Norra Ülikoolis (Bergen) ja Griegi Muusikaakadeemias muusikaprofessorina juhtides Grieg’i Muusikahariduse Akadeemia (GAME) uurimisgruppi.
Ettekanne: Muusika ühendav ja lahutav vägi: muusika võimaliku rolli ümbermõtestamine 21. sajandi hariduses
1943. aastal Budapestis sündinud professor Géza Szilvay õppis viiuli erialal Béla Bartóki nimelises konservatooriumis ja pedagoogikat Budapesti Muusikaakadeemias, mille lõpetas 1966. aastal. Ta õppis ka õigusteadust ja politoloogiat Budapesti ELTE ülikoolis ning omandas doktorikraadi 1970. aastal. 1971. aastal asus Géza Szilvay õpetama viiulit Ida-Helsingi Muusikakoolis Soomes ja töötas seal direktorina aastail 1984-2010. Ta õpetas ka Sibeliuse Akadeemias Helsingis aastatel 1978–2010. Géza Szilvay on rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud Colourstrings õppemetoodika looja, mida on kirjeldatud 42 väljaandes.
Colourstrings meetod ühendab muusikalise kuulmise, muusikalise intellekti, instrumentaaltehnika ja lapse emotsionaalse maailma arengu ning rakendab meelte ühise funktsioneerimise kaudu tunnetuse tugevdamise printsiipi. Ta on andnud oma õpetamismeetodi ja filosoofia tutvustamiseks üle 200 loengu ja teinud õpitubasid Euroopas, Hiinas, Lõuna-Koreas, Taiwanis, Jaapanis, USAs, Kanadas ja Austraalias. Géza Szilvay on kogu oma karjääri jooksul saanud mitmeid auhindu ja valitud erinevate organisatsioonide auliikmeks.
Ettekanne: Kodály filosoofial põhineva Colourstrings meetodi mõju
Colourstrings meetod ühendab muusikalise kuulmise, muusikalise intellekti, instrumentaaltehnika ja lapse emotsionaalse maailma arengu ning rakendab meelte ühise funktsioneerimise kaudu tunnetuse tugevdamise printsiipi. Ta on andnud oma õpetamismeetodi ja filosoofia tutvustamiseks üle 200 loengu ja teinud õpitubasid Euroopas, Hiinas, Lõuna-Koreas, Taiwanis, Jaapanis, USAs, Kanadas ja Austraalias. Géza Szilvay on kogu oma karjääri jooksul saanud mitmeid auhindu ja valitud erinevate organisatsioonide auliikmeks.
Ettekanne: Kodály filosoofial põhineva Colourstrings meetodi mõju
Aastal 2007 lõi koos sõber Edmar Tuulega oma orkestri, noorteorkestri Reaalmažoor, eesmärgiga rikastada eesti kultuuri ja muusikamaastikku esitades enamjaolt mitteakadeemilist muusikat. Nüüdseks on Reaalmažoori 18-liikmelisest kooliorkestrist kasvanud 45-liikmeline tuntud ja tunnustatud noorteorkester Eestis. Orkester on andnud üle 60 kontserdi ja 5 stuudioalbumit. Rasmus Puur ja Edmar Tuul on jätkuvalt orkestri kunstilised juhid ja eestvedajad.
Puuri loomingut on esitanud paljud eesti professionaalsed kollektiivid (sh Tallinna Kammerorkester, ERSO, Rahvusooper Estonia orkester, Vanemuise teatri orkester, Nargenfestivali orkester, RAM) ning harrastuskollektiivid (sh ETV Tütarlastekoor, Rahvusooper Estonia poistekoor, Collegium Musicale). Samuti on Puur hinnatud arranžeerija ja orkestreerija (sh J. Kasar/ U. Uusberg „Katuselt“, P. Pajusaar „Prints ja kerjus“, „Lotte unenäomaailmas“).
Rasmus Puur olnud muusikaline juht ja dirigent Jarek Kasari ooperis „Katuselt“ (NO99/Põhuteater) ja muusikalis „Shrek“ (NUKU). Lisaks on ta loonud teatrimuusikat Tallinna Linnateatris, Eesti Draamateatris, Rakvere teatris ja Kinoteatris/ Na rgen Operas. Ta oli 2017. aasta XII noorte laulu- ja tantsupeo „Mina jään“ ideekavandi autor (koos Veiko Tubinaga) ja peadirigendi assistent. Sama aasta sügisel esietendus Rahvusooperis Estonia tema ooper „Pilvede värvid“ (libreto Laur Lomper).
Ettekanne: Muusikakultuuri peegeldused Eesti ühiskonnas
PhD Anu Sepp on Tallinna Muusika- ja Teatriakadeemia muusikapedagoogika instituudi dotsent ja Helsingi Ülikooli õpetajakoolituse õppejõud. Tema loengud käsitlevad muusikaõpetuse didaktika, muusikahariduse filosoofia ja ajaloo, aktiivõppe meetodite ning vaba klaverisaate teemasid. Anu Sepp õppis Tallinna Riiklikus Konservatooriumis muusikaõpetaja õppekaval (MA). Ta lõpetas Helsingi Ülikooli doktoriõppe haridusteadustes, uurides muusikaõpetajate pedagoogilist mõtlemist ja muusika õppekavasid Eestis ja Soomes. Ta on osalenud Eesti rahvusliku õppekava koostamisel muusikaõpetuse eksperdina. Võrdleva muusikahariduse, muusikaõpetuse didaktika, muusikahariduse filosoofia, kultuurilise identiteedi ja ühislaulmise uurimisvaldkondades on ta avaldanud üle 50 artikli, koostanud arvukalt Eesti üldkoolide jaoks mõeldud muusikaõpikuid ning esinenud regulaarselt riiklikel ja rahvusvahelistel konverentsidel Soomes, Šotimaal, Hollandis, Eestis, Lätis, Saksamaal, Norras ja Ungaris.
Ettekanne: Muusikahariduse areng ja roll Eesti kultuurilises identiteedis
Ettekanne: Muusikahariduse areng ja roll Eesti kultuurilises identiteedis
Professor Kristi Kiilu sündis Antslas 1974. aastal. Lõpetanud Antsla Keskkoolis 9 klassi, siirdus ta õppima Tartu H. Elleri nimelisse Muusikakooli, kus lõpetas koorijuhtimise stuudiumi Karin Herne ja Vaike Uibopuu juures. Ta õppis Eesti Muusikaakadeemias koorijuhtimist (MA) prof Kuno Arengu käe all ning omandas Tallinna Ülikoolis pedagoogika magistrikraadi (MA). Doktorikraadi kaitses Helsingi Ülikoolis uurides muusikahariduse süsteemi kujunemist Eesti lasteaedades. Omandanud muusikaõpetaja kogemusi erinevatel haridustasanditel ja mitmetes haridusinstitutsioonides, asus Kristi Kiilu alates 2009. aastast tööle õppejõu ja muusikapedagoogika instituudi juhina Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Lisaks õppejõu ja instituudi juhi tööle kureerib ta erinevaid ülikoolidevahelisi projekte rahvusvahelisel tasandil nagu näiteks Nordplus Põhja- ja Baltimaade muusikahariduse võrgustikud (Nordic Network for Music Education, Teacher Education Network). Kristi Kiilu on Eesti muusikaharidust tutvustanud rohketel pedagoogika ja muusikahariduse konverentsidel Belgias, Inglismaal, Iirimaal, Itaalias, Türgis, Lõuna-Koreas, Hiinas, Portugalis, Poolas, Soomes, Lätis, Leedus ja mujal. Alates 2005. aastast on ta avaldanud mitmeid artikleid eesti, inglise ja vene keeles. Kristi Kiilu kuulub Riho Pätsi Koolimuusika Fondi ja Eesti Rahvuskultuuri Fondi Heino Kaljuste sihtfondi juhatusse, samuti on ta Eesti Muusikaõpetajate Liidu laiendatud juhatuse liige.
Ettekanne: Muusikaõpetaja - rahvuskultuuri kandja
Ettekanne: Muusikaõpetaja - rahvuskultuuri kandja